Kl 3: 12-21:
Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega, üksteist taludes ja üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi! Aga üle kõige selle olgu armastus - see on täiuslik side! Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale! Ja kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! Naised, alistuge meestele, nagu on sünnis Issandas! Mehed, armastage naisi ja ärge olge karmid nende vastu! Lapsed, olge oma vanemaile kuulekad kõigis asjus, sest see on Issandale meelepärane! Isad, ärge riielge oma lastega, et nad ei muutuks araks!
Maailm on rahutu – ja alati on millesti puudus. Ka esimese sajandi kristlastel oli küllalt ebakindlust ja muret. Kuidas siis olla täis rahu ja elada tänuliku hoiakuga? Kristuse rahu on südames siis, kui Kristus on südames. Koloslased olid täis usku Kristusesse Jeesusesse. Nad elasid toetudes Temale. Kui Kristus on südames, siis on südames ka tänu Jumalale. Ja nagu Kristus ei elanud enesele, võime ka meie elada teisi armastades ja neile head tehes.
Meil on tuntud laul, mille refräänis on sõnad „Mul on hea Jeesuses, mul on hea, mul on hea Jeesuses.” Laulu autor Horatio Spafford kirjutas selle tekonnal üle ookeani oma murest murtud abikaasa juurde – nad olid kaotanud merereisil oma neli tütart. Abikaasa oli üksi pääsenud. Juba varem olid nad kaotanud poja. Ka nende vara oli suures Chicago tulekahjus hävinud. Ja kui Horatio Spafford oli teel Euroopasse, järele oma abikaasale, siis merel pani ta kirja selle laulu sõnad. Kristuses on rahu kõigis elutormides. Tema pääste on meie tänu põhjuseks alati.
