Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad. Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. Kartke Issandat, teie, tema pühad! Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust. Noored lõvidki väsivad ja on näljas; aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head. Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust! Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve, hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast; hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole.
Taavet oli veendunud Jumala headuses. Sellpärast ta alustab seda laulu sõnadega „Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.” Muidugi oli ka Taaveti elus raskeid aegu ja väga kitsaid kohti. Kuid alati otsis ta Jumala abi ja hüüdis Tema poole. Sellest kõnelebki selle laulu esimene pool – Jumal kuulis appihüüdmist ja päästis Taaveti. Igaüks, kes Jumala juures pelgupaika otsib, kogeb sedasama. Kuid Jumal ootab, et need, kes Teda appi hüüavad, elaksid Temale meelepäraselt. Sellpärast ka psalmis öeldakse, et tuleb hoiduda kurjast ja teha head. Kes ise elavad kurjuses, ei saa loota Jumala abile. Kes aga ise hoiab oma südant puhtana Jumala ees, võib olla kindel, et Jumal paneb tähele tema elu, kuuleb tema appihüüdmist, päästab raskustest ja annab näha head põlve.
