Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Rm 13:8-14

Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud. Sest käsk: „Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” Armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus Seaduse täitmine. Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!

Päeva ja ööd – pimedust ja valgust – ikka vastandatakse teineteisele. Päev ja valgus on head, öö ja pimedus halvad. Kui Piibel kõneleb neist asjust, mida tehakse selles maailmas, siis sageli nimetatakse neid pimeduse tegudeks. Pimeduse tegusid püütakse varjata, et keegi teada ei saaks, mida on tehtud. Kes teeb pimeduse tegusid, elab pideva hirmuga, et tema teod võivad avalikuks saada. Valguse teod on head ja neid pole vaja kellegi eest peita. Piibel kutsub meid üles käima valguses, tehes jäid tegusid ja olles valguseks maailmas, kus on nii palju pimedust. Tänases piiblisalmis väljendatakse sama mõtet sõnadega „rõivastugem valguse relvadega”. Kes armastab teisi inimesi ja teeb häid tegusid, ei pea elama hirmus. Ta ei pea kartma oma tegude ilmsiks tulekut. Ka Jumala ette minnes võib ta olla julge, sest ta on usaldanud Jumalat ja püüdnud elada Tema sõna kohaselt.

Mt 16:21-28

Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama. Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama: „Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Tema aga pöördus ja ütles Peetrusele: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.” Siis Jeesus ütles oma jüngritele: „Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks? Sest Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda. Tõesti, ma ütlen teile, on mõned siin seisjatest, kes näevad Inimese Poega tulevat oma Kuningriigiga, veel enne kui nad maitsevad surma.”

Tänases Piiblitekstis on Jeesuse sõnad, mis ütlevad meile, et iga inimese kõige suurem väärtus on tema hing. Inimene peab püüdma elada nii, et ta oma hingele ei teeks mingil juhul kahju. Kui hing saab kahju, siis pole millegi muu võitmisel mõtet. Jeesus rääkis sellest, et Ta peab minema vastu kannatustele. Peetruse arvates polnud see küll õige tee – mis kasu võiks tuua kannatused, eriti kui need on ülekohtused? Ja kui need lõpevad veel surmaga – siis oli Peetruse arvates ilmselt kõik kaotatud. Jeesus aga ütles, et kõik on kaotatud siis, kui inimene armastab iseennast rohkem kui Jumalat. Kui keegi peakski Jumala tahet täites kannatama või ka surema, siis on ta ometi võitja. Jumal äratab ka surmast üles. Jumal annab ustavaile igavese elu taevases kuningriigis – see on tõeline võit.