Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Js 35:1-10

Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia. Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu. Nad saavad näha Issanda toredust, meie Jumala ilu. Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid. Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti. Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. Kuumavirvendusest saab järv ja põuasest pinnast keevad veeallikad üles; seal, kus on šaakalite eluase, kasvab kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu. Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte. Seal ei ole lõvi ega lähe sinna murdjad kiskjad, neid seal ei leidu. Aga lunastatud käivad. Ja Issanda vabaksostetud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.

Vanas Testamendis on palju viiteid Jeesusele Kristusele. Ka Jesaja raamatu 35-nda peatüki algus kuulutab ette päästja ja vabastaja tulekut. Tema kinnitab neid, kes on nõrgad. Tema teeb pimedad nägijaiks ja kurdid kuuljaiks. Kui Ristija Johannes oma kahtlustes saatis saadikud Jeesuselt küsima, ka tema on Messias, siis Jeesus vastas just sellega, et kirjeldas Vana Testamendi sõnadega, kuidas Jumal tema läbi paljusid vabastab nende koormatest. Advendiajal tuletame meelde Jeesuse sündi siia maa peale ja seda, et Jumal saatis meile abi. Aga Jesaja raamatu 35 peatüki algus viitab ka kaugemale tulevikule. Siin kõneldakse ajast, mis päästetud saavad olla igavesti rõõmsad; ajast, mil kurbust enam ei olegi. Kuigi me siin maa peal Jumala omadena kogeme Tema ligiolu ja abi, siiski on siin ka kurbust ja muret. Aga kui Jeesus tuleb kord omadele järgi ja viib nad taevasse, siis seal enam kurbust ja leina ei olegi. Nii ootame advendiajal küll jõulupühade saabumist, aga ootame ka päeva, mil Jeesus lõplikult omadele järgi tuleb.

Ps 72:1-20

Saalomoni laul. Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale ja oma õigus kuninga pojale! Ajagu tema su rahva asja õiguses ja su viletsate asja õigluses! Toogu mäed rahu rahvale ja ka mäekünkad õiguse varal! Ta mõistku õiglast kohut viletsale rahvale, ta päästku vaesed ja purustagu survajad! Kestku ta elu niikaua kui päike, ja seni kui kuu on, põlvest põlve! Ta tuleb maha otsekui vihm ädala peale, nagu vihmapiisad, mis niisutavad maad. Tema päevil õitseb õige ja valitseb suur rahu, kuni enam ei ole kuud. Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani. Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu. Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu. Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda! Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge. Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis. Ja ta elab ning temale antakse Seeba kulda, ja tema eest palvetatakse alati, kogu päev õnnistatakse teda. Viljarohkus on maa peal, mägede harjadel kahisevad viljapead nagu Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu. Ta nimi püsib igavesti; päikese paistel võrsugu ta nimi, õnnistagu nad üksteist sellega! Kiitku teda õndsaks kõik rahvad! Tänu olgu Issandale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet! Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kogu maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen! Taaveti, Iisai poja palved on lõppenud.

Iisraeli rahvas palus prohvet Saamueli: „Pane nüüd meile kohut mõistma kuningas, nagu on kõigil rahvail!” (1Sm 8:5) Saamuel pidi rahvale selgitama, mida tähendas „kuningas, nagu on kõigil rahvail”. Jeesus tuletas meelde, kuidas käib selles maailmas üldiselt valitsemine: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal.” (Mt 20:25) Kuigi Iisraeli kuningas oleks pidanud juhtima rahvast jumalakartlikult, siis sageli loeme, et kuningaga eesotsas tegi rahvas pattu ja taganes Jumalast. Saalomoni laulus on palve, et Jumal annaks teistsuguse kuninga, kes valitseb tõesti õiglaselt. Kuninga, kes märkaks vaest ja viletsat, kes vihkaks kavalust ja pettust. Selle kuninga süda hoiab tõeliselt Jumala ja rahva poole. Saalomoni laulus igatsetud kuningas tuletab meelde Jesaja kuulutust Jumala sulasest, kes ei murra katki rudjutud pilliroogu ja ei kustuta ära hõõguvat tahti. Jeesuses täitusid kõik Vana Testamendi ettekuulutused Jumala saadetud õiglase kuninga kohta. Tema pani tähele viletsaid ja vaeseid. Tema kutsus enese juurde vaevatuid ja koormatuid, et anda hingamist. Tema oli õiglane kõigi suhtes. Tema käes oli meelevald kõige üle – ka loodusjõud ja isegi surm allusid Jeesusele. Lõpuks tunnistab iga keel, et Jeesus Kristus on Issand. Jeesus ise tuletas meelde Jesaja sõnumit, et „see tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.” (Mt 21:42). Tänu olgu Jumalale!