Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Ps 118: 21-29

Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat. See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse. Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks! Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks. Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast! Oh Issand, aita nüüd! Oh Issand, lase hästi korda minna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast. Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus. Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni! Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan! Mu Jumal, sind ma ülistan! Tänage Issandat, sest tema on hea,sest tema heldus kestab igavesti!

Tänases Piiblitekstis on mitmeid lauseid, mida tsiteeritakse ka Uue Testamendi lehekülgedel. Seda teevad rahvahulgad, kui Jeesus tuleb Jeruusalemma ja rahvas rõõmustab otsekui kuninga tulles. Aga seda teeb ka Jeesus, kui ta variseridega vaieldes tuleb meelde, et Jumal on seadnud ühe kivi, mis paljude meelest on põlatud, kuid mis tegelikult nurgakivina on kõige olulisem, mis hoonet koos hoiab. Psalm 118 kõneleb Jumala karistusest ja ka Jumala päästest. Alles tuletasime meele, et Jeesus võttis meie karistuse enese kanda ja päästis meid patust. Tema oli õige, kuid kandis meie süüd, et meie saaksime õigeks. Tänu Jeesusele võime meiegi öelda: „Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.”

Ap 10:34-43

Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: „Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust. See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand. Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes - kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga. Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge. Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks; mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist. Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja. Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.”

Ülestõusmispüha hommikul läksid naised murelikult Jeesuse haua juurde. Nad tahtsid veel viimased matusekombed täita ja ei teadnud, kuidas nad saaks hauakivi eest veeretatud, et Jeesuse ihule teha, mis oleks õige olnud. Aga haua juures ootas neid üllatus – Jeesuse ihu polnudki hauas. Ja ingel tuletas neile meelde, mida Jeesus oli juba enne ristilöömist ja surma öelnud. Jüngridki olid peale ülestõusmise sõnumite kuulmist alguses segaduses ega osanud aru saada, mida see tähendas. Esimesed, kellele kõige sündinu tähendust põhjalikult selgitati, olid kaks jüngrit Emmause teel – kui Jeesus ise neile kirja seletas. Kuid ülestõusnud Issand kohtus kõigi jüngritega ja kõneles toimunud sündmuste tähendusest. Surm ei saanud Jeesust kinni hoida – Ta on üles tõusnud! Jeesusele on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Tema on kõigi inimeste üle kohtumõistja. Kuid praegu on armuaeg – igaüks, kes Jeesusesse usub, saab pattude andestuse ja Jumala lapse tunnistuse. Rõõmusta, sest taevatee on kõigile avatud!