Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest. Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab, ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal. Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu. Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele. Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks. Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile. Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad. „Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime. Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks. Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet.”
Saatan kiusas kord Jeesust, tsiteerides Jumala sõna: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast siit alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid, ja et nad kannaksid sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.” Kas inimene võib teha kõike, kartmata õnnetust, kui ta loodab oma elus Jumala peale? Kas tõesti „ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile”? Jeesus muidugi ei kukutanud ennast pühakoja harjalt alla, et katsetada inglite hoidmist. Kui keegi läheb ise teadlikult suure riski peale välja, siis tuleb tal arvestada õnnetuse võimalusega. Aga neid kohti, kus Piibel kõneleb sellest, et Jumal kaitseb ja päästab omi, on Piiblis palju. Küllalt sageli kõlavad need nii, nagu siinseski psalmis lugeda – kui inimene hüüab kitsikuses Jumala poole, siis Jumal päästab. Igaüht – ka Jumala last – võib tabada õnnetus või haigus või muu mure. Vahel võivadki need olla enda põhjustatud – eksime milleski või teeme midagi rumalasti. Aga need võivad meid tabada ka ootamatult, ilma et me ise neid põhjustanud oleksime. Ükskõik mis põhjusel me ka hätta sattunud oleme, kutsub Piibel meid üles hüüdma Jumala poole ja lootma Tema peale. Jumal võib meid päästa igast hädast. Tema käes on meelevald muuta olukordi, mis pole meie kontrolli all. Kes loodab Jumala peale, jääb kindlaks ja lootusrikkaks ka rasketel aegadel.
