Nädala esimesed päevad kulusid ettevalmistusele – palvele, toidupakkide tegemisele ja humanitaarabi maha laadimisele. Järgnevatel päevadel jagunesime Smiltenesi, erinevate valdade ja programmide läbi viimiseks gruppidesse ning külastasime 699 puudust kannatavate perede kodu ning andsime kohalike sotsiaalabi osakondade nimekirjade alusel välja 1521 toidupakki. Samal ajal jagasime Smiltenesi kultuurimajas riideid ja jalanõusid 1469-le inimesele. 176 last külastasid kolme päeva jooksul lasteprogramme. 80 kohalikku noort osalesid meie noorteprogrammis. Kahel õhtul läbiviidud evangeelsete koosolekute ajal  läks ette „patuse palvet“ lugema 72 inimest ning kodukülastuste ajal andsid oma elu Jumalale veel 159  inimest. Laupäeva õhtul korraldasime tasuta kristliku kontserdi ning kokku osales meie õhtustel koosolekutel 352 inimest. Sel aastal oli väga aktiivne osavõtt ka Kaspari organiseeritud puuetega inimeste programmist ning meie suureks üllatuseks oli kohal 49 inimest. Tavaliselt on see programm mõeldud spetsiifiliselt liikumispuuetega inimestele, aga kuna väikeses kohas liiguvad kuulujutud kiiresti, siis tulid kohale suuremalt jaolt vanemad inimesed. Me ei muutnud oma programmi ning usume, et kõik need „valed“ inimesed olid Jumala poolt saadetud. Sel aastal oli meil väga hea koostöö kohalike kristlastega ning nädal hiljem korraldas kohalik kogudus uutele kristlastele Alfa kursuse õhtusöögi. Õhtusöögile tuli 58 inimest, kelledest 75% ei külasta mitte ühtegi kogudust. 12 noort ja 17 täiskasvanut registreerisid end algavale Alfa kursusele. Seega oli meil väga positiivne kogemus, mis viis meid zombi staatusesse.

Minu ema ja Rasmus olid samuti Smiltenesis terve selle nädala ja aitasid kaasa taustajõuna – ema Rasmuse eest hoolitsedes ja Rasmus kiiresti riietest välja kasvades .

Peale misjoniprojekti oleme tagasi oma igapäevases elus. Kasparil on käsil füsioteraapia õpingute viimane semester ning suurema osa oma päevast veedab ta nüüd haiglas praktiseerides. Sellele lisaks jätkab ta füsioteraapia evangelismi ning teeb võimaluse korral ka masaaze. Talvel halbade teeolude tõttu peatunud puuetega inimeste teadvustamine kirikutes, algab jälle märtsi lõpus. Juba neljandat aastat plaanime korraldada „Challenge 4“ (väljakutse) laagri liikumispuuetega inimestele. Sel aastal toimub see 2-9 juulini Raiskuma internaatkoolis (Cesise lähedal). Laagri ettevalmistused on juba alanud. Rasmus aitab meid kõiges ning sellele lisaks käib beebikooli kolmandas „klassis“ ning naudib muusikat, sporti ja käsitööd. Meie ja paljude teiste suureks üllatuseks tunneb ta juba kõiki oma nime tähti ja sellele lisaks veel mõnda.

Kuna Kaspari õpingud lõppevad 18. juunil ning Rasmuse kooli alguseni on veel mõned head aastad aega, siis on meil võimalus end koos perega harida misjonitöös.

Olen kunagi varem juba maininud, et pea 12 aastat on minu südames olnud üks Aasias asuv kristlasi tagakiusav kommunistlik riik, kuhu ei ole väga lihtne ka turistina reisida. Kuna see kiri on avalik, siis ei taha selle riigi nime otseselt välja kirjutada. Aga isiklikele kirjadele vastan selle riigi kohta küll. 27. augustist 9. septembrini toimub selle riigi ja misjonivõimaluste kohta seminar Rootsi Noorte Missiooni keskuses Restenäsis. Plaanime sel ajal kogu perega Rootsi minna, et mina saaksin seminaril osaleda ning mõista täpsemalt, mida Jumalal on selle riigi ja minuga seoses plaanis.

Wings for Wheels sai alguse 2007 aastal, kuid õpingute ja inimressursside puuduse tõttu oleme ikka veel selle töö algusjärgus. Tänu Kaspari õpingute lõpule ja mõne inimese huvile tulla meile täisajaliselt appi, oleks meil vaja saada koolitust misjonitöö juhtimise vallas. Kuna kolme kuni viie kuuline tavaline Noorte Missiooni kursus oleks koos Rasmusega liiga pikk aeg, siis leidis Riia NM-i juht meile novembriks kolme nädalase kursuse Hispaanias Malagas (kõlab nagu Havail, eks ole ).  Nimeks on sellel seminaril Strategic Leadership Course – principles of pioneering and developing a multi-faceted city ministry (eesti keeles midagi sarnast nagu: Strateegiline juhtimise kursus – printsiibid kuidas alustada ja arendada misjonitööd suurlinna tingimustes). Kursus on huvitav ja oleks meile väga vajalik  ning selleks kolmeks nädalaks on meil teoreetiliselt olemas ka mu ema nõusolek Rasmuse hoidjana kaasa tulla, ainsaks suureks väljakutseks on meie finantsiline võimekus (või siis võimetus). Kursus ise ei ole kallis, aga lend neljale Malagale ja tagasi suhteliselt kallis. Oleme seadnud endale sihiks otsida suvel Hiiumaalt rahapada, ;-) aga äkki on olemas ka muid võimalusi?! Palun palveta meie mineviku, oleviku ja tuleviku eest ning jaga ka meiega kui Jumal Sulle midagi selle kohta ütleb.