Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Ap 10: 34-43

Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: „Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust. See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand. Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes – kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga. Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge. Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks; mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist. Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja. Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.”

Ülestõumispüha hommik oli täis üllatusi. Naised läksid haua juurde, et viia lõpule kõik, mis oli juutide kombe järgi õige surnuga teha. Kuid kohale jõudes ei olnudki Jeesuse ihu hauas. Olid inglid, kes tuletasid meelde, et Jeesus oli tegelikult juba varem öelnud, et Ta tõuseb üles. Kuuldes naiste sõnumeid, ei suutnud jüngridki uskuda, et kõik on tõesti tõsi. Läks aega ja vaja oli ka isiklikku kohtumist ülestõusnud Issandaga, et jüngrid veenduksid – jah, Jeesus on tõesti üles tõusnud! Jüngrid olid olnud Jeesuse maapealse tegevuse tunnistajad. Nad olid näinud, et kõik, mida prohvetid olid kuulutanud Messia kohta, oli Jeesuses läinud täide. Ja olles ka Tema surma ja ülestõusmise tunnistajad, mõistsid nad, et Jumal pakub Jeesuse lunastustöö läbi andestust kõigile inimestele. Nii nagu Peetrus kõneles Korneeliuse kojas, nii võime ka meie täna kinnitada: igaüks, kes usub meie pattude eest surnud ja ülestõusnud Issandasse Jeesusesse Kristusesse, saab Tema nime läbi pattude andeksandmise.

Lk 19:28-40

Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalemma poole. Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest, öeldes: „Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia! Ja kui keegi peaks teilt küsima: „Miks te ta lahti päästate?”, siis öelge: „Issand vajab teda.”” Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jeesus neile oli öelnud. Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: „Miks te sälu lahti päästate?” Nemad ütlesid: „Issand vajab teda.” Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale ning panid Jeesuse tema selga istuma. Aga kui ta hakkas liikuma, laotasid nad oma rõivad tee peale. Aga kui Jeesus juba sinna lähedale sai, kus  minnakse Õlimäelt alla, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud: „Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes!” Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, hoiata oma jüngreid!” Ta vastas: „Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!”

Palmipuude pühal loeme sellest, kuidas Jeesus tuleb rahva rõõmuhõisete ja kiituse saatel Jeruusalemma. Teda võetakse vastu kui Issanda saadetud kuningat. Kuid Jeesus ei tule Jeruusalemma tüüpilise maise kuninga kombel. Teda ei austa rahva juhid ja Talle ei korraldata pidulikku vastuvõttu ei keisri palees ega templis. Jeesus ei lähe ka ise endale kuninga positsiooni nõudma. Ta ei soovi olla maine kuningas või lihtsalt Iisraeli vabastaja võõra rahva võimu alt. Jeesus tuli, et olla iga inimese südame kuningas. Ta tuli, et vabastada inimesed kuradi meelevalla alt. Kes Jeesuse kui Kuninga ja Issanda oma südamesse vastu võtab, kogeb taeva ligiolu ja Jumala rahu. Ja siis võib tõesti kogu südamest rõõmsalt austada Jeesust.