Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Psalm 19:8-14

Issanda Seadus on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks. Issanda korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, see valgustab silmi. Issanda kartus on puhas, see püsib igavesti; Issanda seadused on tõde, need on kõik õiged; need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi. Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga. Eksimused - kes neid märkab? Salajastest pattudest mõista mind vabaks! Ka ülbete pattude eest hoia oma sulast; ärgu need valitsegu mind! Siis ma olen laitmatu ja olen vaba paljudest üleastumistest.

Üks mõistatus küsib: „Mis on magusam kui mesi?” Selle mõistatuse õige vastus on uni. Kui keegi on üliväsinud, siis on uni tõesti see, mida ta kõige rohkem vajab. Kuid ülearu magamine viib laiskuseni, mille eest Jumala Sõna juba hoiatab. Lisaks sellele, et mesi on väga magus, on see ka tervisele väga kasulik. Kui me oleks selle mõistatuse esitanud Taavetile, siis tema vastuseks on Jumala Sõna. Ka Jumala sõna on väga kasulik, see hoiab meid õigel teel. Taavet armastas Jumalat üle kõige. Ta igatses olla Jumala kojas, igatses kogeda Tema ligiolu. Kui ta oli teinud pattu, oli ta ahastuses. Siis ta parandas meelt, paludes armu ja andestust. Ta tahtis käia Jumala ees puhta südamega. Kes armastab Jumala Sõna ja uurib seda, see õpib elama Tema Sõna kohaselt. Kuid ka siis, kui me püüame elada laitmatult, juhtub ikka seda, et eksime ja teeme pattu. Siis võime paluda Taaveti kombel: salajastest pattudestki mõista mind vabaks! On hea teada, et Jumal armastab meid ja puhastab meid pattudest. Kuid olgu meiegi südames igatsus tunda Jumala Sõna ja elada selle järgi, et me ei teeks pattu ja võiksime ikka olla osaduses Issandaga!

1. Moosese 8:13-22

Ja kuuesaja esimesel Noa eluaastal, esimese kuu esimesel päeval, oli vesi maa pealt kuivanud. Ja Noa võttis ära laeva katuse ja vaatas, ja ennäe, maapind oli tahenenud. Ja teise kuu kahekümne seitsmendal päeval oli maa täiesti kuiv. Ja Jumal kõneles Noaga ning ütles: „Mine laevast välja, sina ja su naine ja su pojad ja su poegade naised koos sinuga! Kõik loomad, kes su juures on, kõik liha, niihästi linnud kui loomad, ja kõik roomajad, kes maa peal roomavad, vii enesega koos välja, et nad sigineksid maa peal, oleksid viljakad ja et neid maa peale saaks palju!” Ja Noa läks välja ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised koos temaga. Kõik loomad, kõik linnud ja kõik roomajad, kes liiguvad maa peal, läksid laevast välja sugukondade kaupa. Ja Noa ehitas Issandale altari ja võttis kõigist puhtaist loomadest ja kõigist puhtaist lindudest ning ohverdas altaril põletusohvreid. Ja Issand tundis meeldivat lõhna ja Issand mõtles oma südames: „Ma ei nea enam maad inimese pärast, sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale; ma ei hävita ka enam kõike, mis elab, nõnda nagu ma olen teinud. Niikaua kui püsib maa, ei lõpe külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv, päev ega öö.”

Sügis on käes. Põllumehed on suurema osa saagist juba kokku pannud, aga palju on veel ka kokku panna. Oleme tänulikud, et Jumala on tõesti ustav – see maa on siiani püsinud ja igal aastal oleme oleme võinud nii külvata kui lõigata. Jumal on ustav ka siis, kui inimesed ei ole ustavad. Noa päevil oli inimkond läinud kurjuse teed. Kurjus oli kasvanud sedavõrd suureks, et niimoodi ei saanud enam edasi kesta. Jumal kaotas inimkonna maa pealt, vaid Noa oli elanud vaga südamega Jumala ees ja päästeti koos oma perega. Kui veeuputus oli läbi ja Noa võis laevast välja minna ning taas maa peal elada, tõi ta Jumalale tänuohvri. Tänulik süda rõõmustab Jumalat. Apostel Paulus kirjutas tessalooniklastele: "Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest - sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!" (1Ts 5:16-18) Noa tänuohvrid rõõmustasid sedavõrd, et Jumal andis tõotuse – enam ei saa veeuputus kogu maad hävitavaks kaoseks. See tõotus on kindel ja kehtib tänagi. Ka tänases maailmas on tunda, et inimkond üha enam eemaldub Jumalast. Kurjus ja jumalatus tõstavad taas pead. Jumal on ustav – külv ja lõikus kestavad, maad ei ole tabanud üleilmne katastroof. Kuid Jumala Sõna on selge ka selles osas, et kurjus ja jumalatus ei jää karistuseta. Kuid täna on veel armuaeg – igaüks võib pöörduda Jumala poole ja saada päästetud. Ükskord see ajastu siiski lõpeb ja see maailm hävib. Jumala lapsed võivad aga rõõmuga vastu minna uuele ja paremale ajastule.