See nädal on meile olnud väga raske - on olnud väga palju šokeerivaid uudiseid.
Laupäeval suri autoavariis muusik Tarmo Vardja. Me ei tundnud teda isiklikult, aga olles mõlemad "Robirohi" bändi fännid, tabas see meid raskelt.
Pühapäeval tulistati Denveri (Colorado, USA) Noorte Missiooni keskuses surnuks kaks personali liiget ning kaks said haavata. Üks neist on ikka veel raskes seisundis haiglas. 12 tundi hiljem tulistas seesama mees surnuks New Life kiriku parkimisplatsil kaks õde (üks oli 16 ja teine 18 aastane) ning haavas veel kolme. Kuna kiriku turvamees avas tulistaja vastu tule, siis lasi mees end maha. Selles kirikus oli Noorte Missiooni kontor ning mõlemad õed olid osa võtnud Noorte Missiooni misjonireisist. Hiljem tuli välja, et tulistajaks oli endine jüngrikooli õpilane 2002 aastal, keda küll ettearvamatu käitumise pärast ei võetud kaasa praktikale ning kes seetõttu kooli ei lõpetanud. Ta kasvas üles kristlikus kodus, kuid tundis end väljatõrjutuna kristlaste ja Noorte Missiooni hulgas. Me ei tundud isiklikult ühtegi ohvrit, kuid see oli rünnak meie organisatsiooni vastu ning meil on sõpru, kel on tuttavad selles misjonikeskuses.
Esmaspäeva hommikul suri ootamatult südamerabandusse Läti Noorte Missiooni juht ja asutaja, Maris Dzelzs. Ta oli vaid 48 aastane. Mul ei ole siiani sõnu, et seda kirjeldada. Ametlik informatsioon on
siin. Palun palvetage tema perekonna ja kogu Läti Noorte Missiooni eest!
ning ta tuleb koju vaid nädalavahetusteks. Samas ega ta füsioteraapia õpingud sel semestril pole vähem intensiivsed ning alates septembri algusest on Kaspar olnud rohkem Riias kui kodus ning seetõttu on elukoht Riias olnud väga tähtis. Eelmise õppeaasta algul sai ta kord nädalas öö veeta tuttavate juures ning hiljem ühiselamus. Sel aastal ta ühiselamusse kohta ei saanud ning septembris elas ta kolm nädalat tuttava korteris, kes ise oli välismaal. Nüüd kuni jõuluteni saab ta elada tuttava tuttava korteris, mis on koolile nii lähedal, et ta ei pea iga päev sõidupiletite eest maksma. Kõik korterid (välja arvatud ühiselamu) on talle olnud tasuta (!) ning praegu maksab ta vaid kasutatud elektri eest. Järgmine semester paistab tulevat sama tiheda õppekavaga ning see kinnitab, et märtsis oma vaja oma kodukandist ära kolida. Praegu unistame Jurmalast ning usume, et seal on meid ootamas ilus ja odav korter. Kuna näeme, kuidas Jumal on hoolitsenud Kaspari elukohtade eest, siis oleme kindad, et Tal on võimalik leida meile ka taskukohane korter.
Jaanipäevaks lõpetasin oma igapäevase töö kontoris ning peale seda olen käinud abiks vaid kord nädalas. Tänu sellele oli mul suvel rohkem aega läti keelt õppida ning teha ettevalmistusi puuetega inimeste laagriks. See andis ka võimaluse olla juulis Eestis saatjaks lastekodupoisile Maksile, kes osales puuetega lastele mõeldud võitluskunstide laagris. Talle meeldis seal nii väga, et jäigi trennis käima. Tänaseks on ta tasakaal ja koordinatsioon juba palju paremad ning on suur lootus, et tal on võimalik end ratastoolist välja treenida. Maks leidis endale laagrist uusi sõpru, kes püüavad täita lünka, mis minu Lätti kolimine poisile on jätnud. Seega on tänu laagrile toimunud Maksi elus positiivsed muutused ning minu reis Eestisse läks seega „asja ette“.