Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Fl 1:3-11

Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meenutan, alati igas oma palves teie kõigi eest rõõmuga tehes eestpalvet. Ma tänan Jumalat teie osaduse pärast evangeeliumiga esimesest päevast tänaseni ja olen veendunud selles, et see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva. Nõnda ju ongi õige mul teist kõigist mõelda, sest teie olete minu südames. Kui ma siis olen ahelais või kui ma kostan evangeeliumi eest ja seda kinnitan, olete teie kõik kaasosalised mulle antud armus. Sest Jumal on mu tunnistaja, kuidas ma teid kõiki igatsen Kristuse Jeesuse südamlikkusega. Ja ma palvetan, et teie armastus üha enam ja enam kasvaks tunnetuses ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks, et te oleksite puhtad ja laitmatud Kristuse päevani, täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesuse Kristuse läbi, Jumala kirkuseks ja kiituseks.

Paulus oli kogenud, mida tähendab Jumala hea töö inimese elus. Ta oli olnud Jumala vaenlane, oli taga kiusanud Kristuse järgijaid. Alates Damaskuse teel Kristusega kohtumisest muutus tema elu täiesti. Kui ta enne oli püüdnud väevõimuga inimesi muuta, siis nüüdsest püüdis ta seda teha armastusega. Enne pani ta teisi inimesi vangi, nüüd oli ta ise valmis teiste pärast vangis olema. Kui Paulus kõneles sellest, mida ta oli teinud evangeeliumi heaks, siis sai see loetelu päris pikk. Aga ta ei lugenud seda kõike oma teeneks, vaid ütles, et see on Jumala arm, mis tema läbi esile tuli. Jumal tegi oma head tööd Pauluse kaudu. Paulus igatses, et see hea töö ka filiplaste kaudu esile tuleks. Damaskuse teel kohtudes Jeesusega mõistis Paulus, et Jumala armastab ka neid, kes veel Tema vaenlased on. Sellest kohtumisest alates püüdis ka Paulus armastusega võita kõiki Kristusele. Kui Paulus enne – Saulusena – oli püüdnud laitmatult täita käsuseadusi, siis nüüdsest püüdis ta üle kõige täita Kristuse armastuse käsku. Sama soov oli tal ka filiplaste suhtes – et nendegi armastus üha enam kasvaks. Tänaseski maailmas on liiga palju vihkamist ja liiga vähe armastust. Palugem, et Jumala armastus kasvaks meie kõigi südameis ning et see saaks koguduse kaudu ilmsiks kõigile inimestele.

Psalm 25:4-14

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva! Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand! Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpetab patustele õiget teed. Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele. Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile, kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi. Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa. Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu.

Taaveti igatsus oli õppida tundma Issanda teed. Tema tahtis Jumala ees õigesti elada. Ta teadis, kui kergesti ta võis eksida ja pattu teha. Kuid ta parandas ka meelt ning igatses, et Jumal halastaks tema peale. Täna on esimene advent. Oleme astunud Kristuse tuleku ootuse aega. Apostel Paulus kirjutas galaatlastele: „Kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja.” Apostel Johannes väljendas sedasama sõnadega „ Ja sõna sa lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust kui Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde”. Jumala Poeg Jeesus tuli just meie patu pärast, et igaüks, kes Tema vastu võtab, võiks saada andeks oma patud ja elada Jumalale meelepärast elu. Jeesus elas patuta, näidates meile, milline on elu, millest Jumalal on hea meel. Teda järgides saame meiegi üha rohkem Tema sarnaseks. Jeesus Kristus on tulnud meie keskele, et meie võiksime kogeda Jumala armu ja halastust ning õppida käima Issanda teedel.