Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Psalm 92:13-16

Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad kuulutama, et Issand on siiras, et minu kaljus ei ole ülekohut.

Nii mõneski väljaütlemises peegeldub elu ebaõiglus. Nii öeldakse, et suured sulid tõllas, väiksed võllas. Jumala Sõna kõneleb aga väga selget keelt sellest, et ülekohtused ei päri Jumala riiki. Piibel kutsub meid üles mitte kadestama õelaid, isegi kui neil tundub väga hästi minevat. Tänases psalmis on ka sõnad: „Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti.” Jah, võib olla aegu, mil ülekohtutegijail läheb kõik korda ja nad elavad muretult ja hästi. Kuid Jumala kohtu ees ei jää nad püsima ja õelate osaks on lõpuks hukatus. Kes on aga käinud pika tee koos Jumalaga, see võib tagasi vaadates öelda, et isegi rasked ja kannatusterohked ajad on Jumal kasutanud ära õnnistuseks. Jumal on ustav ja kannab oma lapsi läbi kõikide aegade. Ja kui tuleb aeg see maailm maha jätta, pärivad Jumala lapsed igavese õndsuse taevas Jumala riigis. Jumal on hea ja õiglane – seda võime kuulutada igal ajal!

2Kr 4:13-18

Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime, teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega. Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks. Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.

Kärdla kogudusel on täna 140. aastapäev. 1884. aastal ristiti esimesed hiidlased oma isikliku usu tunnistuse peale. Uuel usuliikumisel ei olnud kerge, kuid Jumal õnnistas tööd. Paljud seni usuteesse leigelt suhtunud said isikliku uuestisünni kogemuse ja nende elud muutusid. Talutuoad, kus jumalateenistusi peeti, jäid peagi väikseks ja nii ehitati Kärdlasse 1895. aastal uus palvemaja. Kärdlas alguse saanud Hiiumaa esimesel baptistikogudusel tekkisid üsna pea ka osakonnad. Jumala riigi töö kasvas hoogsalt. 1930-ndatel aastatel oli Kärdla kogudusel koos osakondadega üle 500 liikme. 1940. aastal muutus Eestis riigivõim. Kogudustel algasid keerulisemad ajad. Paljud aktiivsemad koguduste liikmed olid jumalavastase võimu eest põgenenud. Mõnedki pühakojad võeti kogudustel käest ja riigivõim pani erinevaid kogudusi kokku. Kuid kogudused jätkasid ka siis ustavalt evangeeliumi kuulutust. Jumal kinkis Eestile taas vabaduse ja koguduste töö sai uue hoo. Kärdla kogudus sai tagasi oma 1949. aasta ära võetud palvela. Täna oleme jälle oma algses pühakojas ja rõõmustame, et Jumal on meid läbi kogu aja kandnud. Jumala rahval on ajaloos erinevaid perioode. Kuid igal ajal tahame teha tüdimatult Issanda tööd. See, mis siin maa peal on, saab ikka mööda. Kord lõpeb ära kogu praegune nähtav maailm. Meie aga ootame tulevast igavest maailma. Seda praegu veel nähtamatut oodates me ei tüdi, vaid oleme ikka innukad, kuulutades päästet Jeesuse Kristuse läbi.