Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Psalm 40:1-10

Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud. Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale. Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda. Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua. Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud. Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.” Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!

Me kõik tahaksime siit elust läbi minna ilma murede ja probleemideta. Kuid ikka on selles elus siin maa peal erinevaid katsumusi ja keerulisi aegu. Jeesus ütles oma jüngreile „Maailmas
ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.” Jumal kannab oma lapsi ka keerukatel aegadel. Palju on lugusid, kus kristlased võivad tunnistada Jumala imelisest hoidmisest aegadel, kui õnnetused ja hädad tabavad paljusid inimesi. Või siis lood, kui on haigus imeliselt Jumala tervendava väe läbi võidetud. Kõik sellised sündmused meie elus kõnelevad sellest, et Jumal kuuleb meie appihüüdmist ja aitab meid. Need lood julgustavad meid panema ikka oma lootuse Jumalale. On loomulik, et me täname ja kiidame Jumalat tema abi eest. Aga need on ka lood, millest võime tunnistada kõigile, et paljud hakkaksid lootma Jumalale. See ongi ju Jumala tahtmine, et me tunnistaksime kõigile Tema tegudest.

Psalm 29:1-10

Taaveti laul. Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus! Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat! Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal. Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti. Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid. Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja. Issanda mürina hääl purskab tuleleeke. Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema. Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!” Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!

Piibli loomisloos öeldakse, et Jumal lõi selle maailma oma sõnaga. Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. Ja Jumal ütles: „Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” Ja nõnda sündis. Ning selliselt läheb loomisloo kirjeldus ikka edasi: Jumal ütles – ja see ka sündis. Jumala sõna, Tema hääl saadab korda suuri ja võimsaid tegusid. Psalm 29 kirjeldab paljusid võimsaid tegusid, mida saadab korda Jumala hääl. Need on kardetavad teod. Muidugi on kõik see, mida Jumala hääl korda saadab, Jumala kontrolli all. Seepärast ei pea ka keset kardetvaid sündmusi hirmu tundma need, kes Jumala omad on. Kui väljas möllab maru ja isegi maa väriseb, siis Jumala templis olijad kiidavad Jumalat. Prohvet Joel kirjutab: „Issand möirgab Siionist ja toob Jeruusalemmast kuuldavale oma hääle; taevas ja maa värisevad, aga Issand on varjupaigaks oma rahvale ja kindlaks linnaks Iisraeli lastele.” Uus aasta on alanud. Millised sündmused sel aastal juhtuvad, meie seda ette ei tea. Kuid Jumala lapsed võivad ikka kiita Jumalat ja toetuda igal ajal Temale. Issand on väärt meie kiitust ja au, Tema hoiab ja kannab meid alati.