Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Lk 2:1-14

Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas. See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna. Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt, et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel. Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.” Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”

Kui Maarja ja Joosep olid keisri käsul korraldatud rahvaloenduse tõttu teel Petlemma, oli neil ilmselt muret küllalt. Sest rahvaloendus tähendas ju uusi makse – keiser pidi teadma, kui palju on tema valitsusalal inimesi, kellelt pearaha küsida. Kui keegi on lapseootel, pole reisimine tänapäevalgi lihtne, kuid kaks tuhat aastat tagasi võis see veelgi raskem olla kui praegu. Jõudnud Petlemma, tekkis Maarjal ja Joosepil uus mure – pole õiget kohtagi, kus olla. Siiski leidus üks laut, kus oli vähemalt soe ja kuiv. Kui Jeesus oli sündinud, siis said seal lähedal olnud karjased imelise sündmuse osaliseks: inglid ilmusid neile ja eriline valgus paistis nende ümber. Karjased ehmusid ja hakkasid kartma, kuid ingli sõnum oli väga julgustav: Jumal on teinud midagi head, millest kõik võivad osa saada – Päästja on sündinud! Selles rahutus ja murelikus maailmas on Jumalal üks hea plaan. Tema tahab igaühele kinkida rõõmu ja rahu oma poja Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi. Olgu tõeline jõulurõõm – Jeesuse lähedus – meid saatmas sel jõuluajal ja peagi algaval uuel aastal!

Õnnisttatuid jõulupühi!

Js 61:1-11

Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks „Õigluse tammedeks”, „Issanda istanduseks”, millega ta ennast ehib. Nad ehitavad üles muistsed varemed, taastavad esivanemate rüüstatud paigad ja uuendavad hävitatud linnad, mis põlvede jooksul on olnud laastatud. Ja võõrad seisavad ning hoiavad teie karja, muulased on teie põllu- ja viinamäeharijad. Aga teid nimetatakse Issanda preestriteks, teist räägitakse kui meie Jumala sulastest; te toitute rahvaste rikkustest ja võite kiidelda nende varandusega. Häbi ja teotuse asemel te saate kahekordse osa ja ilutsete selles: te pärite kahekordselt oma maal, teil on igavene rõõm, sest mina, Issand, armastan õiglust, vihkan röövimist ja nurjatust. Ma annan neile ustavalt töötasu ja teen nendega igavese lepingu. Nende sugu saab tuntuks paganate juures ja nende järglaskond rahvaste keskel; kõik, kes neid näevad, tunnevad ära, et nad on Issanda õnnistatud sugu. Mina rõõmutsen väga Issandas, mu hing ilutseb mu Jumalas, sest ta on mind riietanud päästeriietega, katnud õigusekuuega, otsekui oleks peigmees enesele pähe pannud piduliku peakatte või pruut ennast ehetega ehtinud. Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.

Täna, 3. advendipühapäeval, loeme prohvet Jesaja head sõnumit Jumala rahvale. Keset rahutuid aegu kuulutab Jumal oma rahvale prohveti kaudu lootust ja rahu tulevikuks. Iisraeli rahvas ootas Issanda läkitatud Messia tulekut. Rahutuid aegu oli ikka ja jälle – ja Iisraelis oodati seda, kes tooks maale rahu ja heaolu. Jeesuse sünni ajal olid vaid mõned, kes sellest teada said. Kui Jeesus aga alustas oma kuulutust, siis paljud olid hämmastunud Tema sõnadest ja tegudest. Suured hulgad tulid Teda kuulama. Paljud said vabaks oma haigustest. Murtud südamed kogesid andestust ja said vabaks patu orjusest. Siiski ei teinud Jeesus seda, mida paljud ehk ootasid – ei vabastanud Iisraeli Rooma võimust. Seepärast oli palju ka neid, kes ei uskunud, et Jeesus on Jumala läkitatud Messias. Jeesus kuulutas: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” See hea sõnum ei olnudki seotud maisest võõrvõimust vabastamisega. Jeesus tuli tooma rahu ja lootust neile, kes vajasid sisemist rahu ja julgust. Kes olid elanud valesti, olid teinud pattu Jumala vastu – need kogesid Jeesuse kaudu andestust ja said rahu südamesse. See hea sõnum on tänagi sama – ka keset rahutuid aegu võid kogeda koos Jumalaga rahu ja rõõmu, mis ei sõltu maistest olukordadest.