Kärdla Baptistikoguduse koduleht

Psalm 118:13-24

Mind tõugati kõvasti, et ma langeksin, kuid Issand aitas mind. Issand on mu tugevus ja mu kiituslaul, ja tema oli mulle päästjaks. Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest: „Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!” Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid. Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale. Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat. See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse. Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks! Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks. Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!

Päike tõuseb ja uus päev on algamas. See on päev, mille Issand on teinud – lootes Temale võime sellelgi päeval rõõmustada. Meil on ikka ootusi, mida meie päevad meile tuua võiksid. Me teeme plaane ja loodame, et need plaanid saavad ka ellu viidud. Siiski ei tea me lõpuni ette ühtegi päeva. Mis läheb korda, mis mitte? On ka päevi, mis tunduvad otsekui tumedad ja ähvardavad – on aegu, mil me ei ole väga lootusrikkad ettepoole vaadates. Psalmist kõneles sellest, et tal oli vaenlasi, kes soovisid tema langemist. Kuid toetudes Jumalale koges ta Tema abi ja päästet. Nii võis ta isegi keerulisel ajal rõõmustada ja tänada Jumalat. Seda psalmi tsiteeris Jeesus variseridele, kes ei tahtnud Teda tunnistada Jumalast läkitatud päästjaks. Seda psalmi võib lugeda Suure Reede sündmusi silmas pidades – Jeesus pidi oma vaenlaste tõttu palju kannatama, kuid Tema toetus Jumalale ja jäi ka raskustes kindlaks. Ülestõusmise hommik kõneleb meile sellest, et Jeesus oli tõesti Jumala Poeg, kes läks võitjana taevasse. Kohtudes taas ülestõusnud Issandaga, said jüngrid rõõmsaks Teda nähes. Nüüd võime Jeesusele rajada kogu oma elu. Võime alati olla rõõmsad ja julged – keegi ei saa meilt võtta seda võitu, mille Jeesus meile on toonud. Iga päeva siin maa peal võime vastu võtta kui Issanda antud päeva ning rõõmustada Jumalas. Kui tuleb aeg kõik oma päevad siin maa peal lõpetada, läheme läbi õiguse väravate Jumala riiki: ilutsegem ja rõõmutsegem Temast!

Ilm 1:12-18

Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga. Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek, ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin. Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Kristus on üles tõusnud! Tänasel Ülestõusmispüha hommikul meenutame Kolgata risti. Aga see rist ei ole enam surma ja kaotuse sümbol, vaid võidu ja elu sümbol. Risti tagant tõuseb uue, igavese elu päike. Jeesus on kuningate Kuningas ja kogu loodu Issand. Tema valitseb ka elu ja surma üle. Austus, vägi ja võim kuulub Temale. Apostel Paulus kirjutas korintlastele: „Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele, seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama; siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule.” See kohtumine ülestõusnud Jeesusega muutis Pauluse elu täielikult. Ta oli enne põlanud Kristuse järgijaid ja püüdis usku Jeesusesse hävitada. Nüüdsest pühendas ta kogu oma elu Kristuse teenimisele. Nüüdsest võis ta julgelt öelda: minule on elamine Kristus ja suremine kasu. Sest koos Kristusega astume läbi surma uude, igavesse ellu, kus võime olla igavesti Jumala juures. Soovin igaühele kohtumist ülestõusnud Issandaga ja rõõmu ning rahuga täidetud elu siina maa peal Teda teenides ja kord üleval taevas Jumala juures! Kristus on tõesti üles tõusnud! Õnnistatud ülestõusmise püha!